Järgnev Harvard Business School’i poolt vahendatav uskumatu lugu räägib sellest, et toode ei pea olema kättesaadav, toote ostuprotsess ei pea olema mugav, klient ei ole kaugeltki mitte kuningas ning pakkumine ei pea ilmtingimata vastama nõudlusele.
elBulli on restoran Kataloonias, mis võtab igal aastal vastu kaks miljonit broneeringut, aga teenindab sellest ligikaudu 0,5% ehk 10 000 klienti. Kadalipp hakkab pihta juba broneerimisfaasis.
Broneeringut ei saa teha jooksvalt, vaid ainult kalendriaasta esimese kahe nädala jooksul. Siis lüüakse broneerimissüsteem aastaks lukku - kes hiljaks jääb, see ilma jääb (2010. aastal teenindatakse kliente vaid seitsmel kuul aastas). Kui teil õnnestus broneering õigeaegselt teha - õnn kaasa! - teiega samale kohale konkureerib veel 90-120 broneeringut. Broneerimise kinnitamise kohta ütleb restorani koduleht avameelselt ja lakooniliselt: very complicated and slow moving process. Vapustav, kas pole!? Ja isegi kui te selle sõela edukalt läbite, ei pruugi te saada broneeringut soovitud ajal, vaid teile lihtsalt antakse külastusaeg. Ah et pole vastuvõetav? Next one please! Rahulolevana Barcelonasse jõudes tuleb läbida ligi kahe tunni pikkune teekond käänulistel ja tolmustel mägiteedel enne kui jõuate gastronoomilisse paradiisi.
elBulli omanik Ferran Adrià on üldse üks põhimõttekindel mees. Näiteks küsib ta klientidelt pea kolm korda vähem raha kui võiks (keskmise lõuna hind jääb 250 EUR piirimaile) ning klientidelt saadavat tagasisidet just paljuks ei pea. Tõsi küll, meest peetakse üheks maailma parimaks kokaks…
Kogu värgi paradoksaalsus seisneb selles, et ülaltoodu rikub enamikke traditsioonilisi turundusteooriaid alates 4P-st lõpetades 7C-ga ning satub vastuollu tavapärase äriloogikaga.
Vapustav edulugu, millest palju õppida.
Üks kommentaar
Seda kõike saab vast lubada vaid siis, kui TOODE on suurepärane