Warren Buffett on nimi, mis lähemat tutvustamist ei vaja. Berkshire Hathaway juht on oma 62 miljardi dollari suuruse varandusega maailma rikkaim inimene ja läbi aegade edukaim investor. Omamoodi unikaalne on mees ka seetõttu, et eksib väga harva ja kui ta seda teeb, siis ta seda ka tunnistab (lähimineviku eredaim näide energiahiiu ConocoPhillips’i aktsiate ost). Seetõttu on tegemist elava legendiga, kelle avalikke sõnavõtte kuulatakse kui oraakli ennustust ning kelle investeerimisotsused toimivad tihti põhimõttel self-fulfilling prophecy.
Buffett’il on alates 1977. aastast adresseerinud igal aastal Berkshire’i aktsionäridele kirja, mis võtab kokku möödunud aasta sündmused ning kirjeldab väljavaateid edaspidiseks. Erinevalt tavapärastest Wall Street’i aruannetest, millest arusaamiseks peab olema vähemalt MBA (vastasel juhul tuleb arusaamist lihtsalt teeselda), on Buffett’i “aruanne” kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning vürtsitatud mõnusa Kesk-Lääne huumoriga. Vaatamata kerglasele vormile on kiri tohutu sisulise kaaluga, mida analüüsivad mikroskoobiga nii turuosalised ja majandusanalüütikud kui ka meedia ning laiem avalikkus. Ehk oleks arukas meie aja sügavaima majanduslanguse kaamoslikus kontekstis tutvustada mõningaid Buffett’i mõtteid ka inkubaatori blogi lugejatele.
Valitud väljavõtted 27.02.2009 kuupäeva kandvast 23-leheküljelisest kirjast:
- 2008. aasta oli Berkshire’i halvim 44 tegevusaasta jooksul
- Suurte riiklike rahasüstide üheks tagajärjeks on inflatsiooni kiire kasv
- Mitmed tööstusharud on hetkel riiklikest abiprogrammidest niivõrd suures sõltuvuses, et selle sõltuvussuhte kaotamine võib osutuda tõeliseks väljakutseks
- Majanduslangus ja selle järgnev seisak kestab veel mitu head aastat
- Lähitulevikus võib prognoosida hinnaeelist omavate ettevõtete turuosa kasvu (seda olenemata valdkonnast)
- 2009. aasta turunduslause: We can help you to save money
- Finantskrahhi põhjus: laenasid need, kes poleks pidanud laenama ja krediteerisid need, kes poleks pidanud krediteerima
- Ostetava kinnisvara hind peab vastama inimese hetkesissetulekutele (olukord, kus Eesti keskmist palka teeniv inimene võttis laenu, et osta 1,5 miljoniline korter ilmselgelt ei vasta sellele kriteeriumile)
- Raha hinna paradoks: hea finantsseisuga ja kõrge krediidireitinguga ettevõtetel on raha laenata hetkel põrgulikult kallis, samas kui riiklikke garantiisid nautivad ettevõtted saavad raha laenata sisuliselt tasuta
- Mitmete suurettevõtete derivatiivide portfell on niivõrd keeruline, et isegi Buffett ei saa neist aru ega suuda neid analüüsida (halloo, raamatupidamise läbipaistvus!?)
Vaatamata küllaltki negatiivsele sentimendile jääb Buffett’i sõnumist siiski kõlama positiivne noot. Mehe hinnangul on USA möödunud sajandil läbi teinud kaks palju suuremat kriisi: Suure Depressiooni 1930-ndatel ning inflatsiooni plahvatusliku kasvu, mis põhjustas 1980. aastal korporatiivsete laenuintresside (prime rate) kasvu 21,5%-ni.
Kuigi pole võimalik eitada, et inimühiskonna progressi edasine jätkumine on ilmne, tundub lähitulevik kõike muud kui roosiline. USA suurkorporatsioonide aktsiaid koondav S&P 500 indeksi 10-aasta graafik on nii kole, et nutt tuleb lausa kurku. Selgroog sai murtud veebruari keskel, mil indeks langes allapoole 800 punkti taset ja edasi on minna ainult allamäge (vähemalt mõnda aega).
Lõpetuseks Buffett’i tarkusetera, mida peaks jälgima igapäevaselt iga ettevõtja: You never want to count on the kindness of strangers in order to meet tomorrow’s obligations.
