Üldjuhul pole mul aega Õhtulehte lugeda, kuid aeg-ajalt kajastatakse mõnda Õhtulehe artiklit isegi teistes ajalehtedes ja nii oli see ka Janek Mäggi artikliga Tere tulemast Eesti NSVsse, milles esineb üks üpris levinud eelarvamuslik vääraarusaam:
Mis vahet on majandusinvasioonil ja poliitilistel tõmbetuultel? Need kroonid ja eurod, mis meie nahkadelt meie oma kubjaste kaasabil kooritakse, on veel rammusamad kui svenssonid oma kodus julgeksid ahmida. Kui kõht saab täis või häda käes, müüakse meid jälle maha. Võib-olla hiinlastele.
Mõnes mõttes oli suur ummisjalu ärastamise aeg, mil kogu vara mööda maailma sandikopikate eest laiali pillutati, vaata et suuremgi Eestimaa mahamüümine kui 1939. aasta baaside lepped. Sest toona tegutseti hirmust, nüüd aga rumalusest. Tegelikult olid need hirmkallid kesklinna maatükid Eestis olemas ka 15 aastat tagasi. Uut väärtust ja ilusaid maju on loodud, aga pigem vähe.
Eestit peaks kaitsma küll. Ent mitte ainult vene sõdurite ja marodööride eest. Jutt sellest, et kapitalil pole rahvust, on sama rumal nagu jutt, et kapitalistil pole kodumaad. Ta võib välismaal äri teha, kuid kasumi tassib nagu rott ikka oma urgu. Väliskapitali ülistamine on sama, mis “kestvad kiiduavaldused” Eesti “astumisel” NSV Liitu.
Kuid kasum ongi see rasv, mida Eesti väga vajab. Muidu kestab tänapäeva pärisorjus edasi ja meie kulutused kahuritele ja laevadele on kaunis asjatud. Ainult väliskapitali kontrolli all olev majandus on sama halb kui riik, mis on nagu iseseisev, aga ei ole ka. Nagu Eesti NSV.
Parem oleks kui ksenofoobiline paranoia jääks mineviku, sest ilma välisinvesteeringuteta ei läheks Eestil ega eestlastel kaugeltki nii hästi kui täna.
1. Mida üldse tähendab “majandusinvasioon”? Kas seda, et Rootsi või Soome kapitali abil luuakse Eestisse mõni uus ettevõtte, mis loob omakorda uusi töökohti, konkureerib kohalike firmadega töötajate pärast, kes saavad küsida kõrgemaid palku kui kunagi varem? Või tähendab see hoopis olemas olevate firmade eestlastest omanike väljaostmist, kes saavad vabaneva raha investeerida uutesse ja märksa tulusamatesse projektidesse? Sageli suhtuvad välisomanikud eestlastest töötajatesse paremini kui kohalikud tööandjad, sest inimesi väärtustatakse rohkem. Eesti teeb välisinvestorite jaoks atraktiivseks aga just kasum, mis on Eestis suurem kui kodus - see on ajend, ilma milleta poleks siia üldse mõtet tulla.
2. 15 aastat tagasi ei osanud enamus eestlasi ette kujutada, millised on kinnisvara hinnad aastal 2007. Tuleviku pole võimalik ennustada ja need, kes julgesid suht kahtlasesse piirkonda siis investeerida - tuua Eestisse raha, mis oli vajalik uute ja kaasaegsete pindade ehitamiseks - vajavad ka väärilist kompensatsiooni. Ilma välisinvesteeringuteta näeks Tallinn täna välja märksa mannetum. Just varasem arendustöö ja selle tulemuslikus on Tallinna kinnisvara hinnad tõstnud tasemele, mis tagantjärgi vaadates tundub kadestamisväärne. Ka eestlased oleks võinud kinnisvaraarendamisega tegeleda (ja mitmed seda ka tegid), kuid enamuse ei olnud valmis võtma riske ega omanud kinnisvaraarendamiseks üldse oskusigi.
3. Kapitalistil võib olla rahvus, kuid kapitalistiks teeb teda soov saada võimalikult suurt kasumit. Juba Adam Smith täheldas, et pagar ei küpseta leiab heatahtlikkusest vaid enesekasust, mida leiva müümine tal võimaldab. See sama enesekasu ajendab kapitalisti suunama enda raha võimalikult tootlikusse valdkonda - kes hakkab diskrimineerima rahvuse, soo või nahavärvi järgi leiab ennast kiiresti väiksema kasumiga kui need, kellel sarnased eelarvamused puuduvad. Paljud ettevõtjad ei vii aga kasumit sugugi tagasi koju vaid sinna, kus seda hoida on kõige soodsam olgu see Eesti, Luksemburg või Shveitsi. Kasumist saavad aga osa ka nende riikide elanikud, kuhu välisinvesteeringud tehakse.
4. Eestis pole kaugeltki…VÄGA kaugeltki kõik välisinvestorite käes.
Ei tasu unustada, et ettevõtlusega tegelemiseks mingis kindlas valdkonnas on vaja oskusi, kogemusi ja kontakte. Riik, mis sisuliselt alustab nullist nagu Eesti omal ajal, vajab välisinvestoreid just oskuste, kogemuste ja kontaktide pärast. Enne kui saab ise edukas olla peab oskama ettevõtet juhtida; omama kogemusi sellest, kuidas võimalusi ära kasutada ja ettevõtet kasvatada ning omama kontakte, mis võimaldavad ideid ja plaane realiseerida.
Välisinvestorite lühiajaline väärtus seisneb uute töökohtade loomises ja Eesti majanduse mitmekesistamises, kuid globaalsete turgudega maailmas on välisinvestorite peamine ja pikaajaline väärtus teadmistes, mis jäävad eestlastest töötajatele, kes saavad täpselt samamoodi kasu lõigata teistes riikides avanevatest võimalustest.
Välisinvestoreid ei tasu karta vaid neid tuleb näha kui võimalust. Enamus neist on sümpaatsed ja ettevõtlikud inimesed, kes on huvitatud edukatest äridest mitte kibestunud töötajatest.
Üks kommentaar
Ma ise mõtlesin sellele samale küsimusele ja jõudsin järeldusele, et kõige tõenäolisem on nr.2.