Priit Kallas loeb parajasti Chris Anderson’i raamatut Long Tail ja mõtiskleb põgusalt ka selle üle, kas Eestis võiks kunagi midagi sarnast täheldada:
Inglisekeelsel turul on kõik muidugi väga roosiline. Kas aga Eestis saab selline „pika saba“ efekt kunagi tööle rakenduda? Meie turg on mitukorda väiksem, kui Amazoni raamatute või iTunesi lugude valik. Kiire otsing Eesti keskkondades näitas, et need ei ole sugugi põhjatud. Kui hästi läbi mõelda saab esimesele päringule null vastust.
Näen siin kahte võimalust. Esiteks jätkuv automatiseerumine teeb pikale sabale müümis isegi Eestis äriliselt mõtekaks. Teine võimalus on see, et rahvusvahelised tegijad muutuvad ajapikku maakeelseks, võtatavad müüki ka meie loojate toodangu. Eestikeelsed blogijad ja muud ääreala sisutootjad ilmselt aga päevatööst niipea loobuda ei saa.
Minule on jäänud mulje, et Eesti turg ongi inglisekeelne turg. Kui osta tehnikat või mingit muud vidinat, tarbekunsti või näiteks ehteid, siis pole eraldi eestikeelse valiku järgi mingit vajadust. Enamus eestlasi valdab inglise keelt piisavalt heal tasemel ja enamus netipoode on igati kasutajasõbralikult ülesehitatud, seega ei ole sealt millegi tellimine problemaatiline. Ja loomulikult jääb netikuller.ee, mis peaks suutma rahuldada ka kõige nõudlikuma materjalisti soovid.
Eraldi küsimus on meelelahutus, kus hea keele oskus ja arusaam näiteks USA popkultuurist tuleb ainult kasuks. Samas ei takista miski olemas olevat sisu tõlkimast ja kohandamast mõnevõrra sobivamaks eestlase jaoks, kuid see eeldab piisavalt suure turu olemas olu. Viimase aasta jooksul on Eestis ilmuma hakanud mitu ajakirja, mille sisust on oluline osa tõlked. Originaalse eestikeelse sisuga ajakirjad, mis on vähegi kitsamale publikule suunatud, ei suuda taoliste ettevõtmistega seni veel konkureerida. Võib-olla vajab ärimudel kohandamist, kuid tõenäoliselt on ka tegijate seas tendents spetsialiseerumisele, mille käigus valitakse pigem huvitavaid väljaandeid, mille eestikeelsele versioonile hoog sisse lükatakse, et jõudumööda tõlgete juurde ka kohaliku sisu kirjutada.
Tõlkimine seab loomulikult omad piirid, mis on tihedalt seotud turu suurusega. Keegi ei hakka kasumlikkusest lähtuvalt tõlkima enamust sellest, mis võib-olla kümnele eestlasele huvi pakub samas kui sellest kümnest sobib viiele või isegi kaheksale ka inglisekeelne variant.
Kus on Eesti ettevõtja tulevik? Tõenäoliselt oskuslikus agregeerimises, erinevate teenuste ja kaupade koondamises ühte keskkonda, kust inimene leiab selle mida ta otsib või veel parem, selle mis võiks talle üldse huvi pakkuda. Taolise äri alustamise kulud ei tohiks eriti kõrged olla, kuid tõenäoliselt langevad tulevikus veelgi kui rohkem netipoode hakkab lähtuma ettevõtlusplatvormide põhimõttest.
