Allikas: Inimarengu aruanne 2007
R&D kulud SKP-st
Soome: 3,5%
Jaapan: 3,1%
USA: 2,7%
Eesti: 0,9%
R&D-ga tegelevate teadlaste ja inseneride hulk (miljoni inimese kohta)
Soome: 7832
Jaapan: 5287
USA: 4605
Eesti: 2523
Residentidele antud patendid (miljoni inimese kohta)
Jaapan: 857
USA: 244
Soome: 214
Eesti: 56
Saadud patendi- ja litsentsitasud (miljoni inimese kohta, USD)
Soome: 230
USA: 192
Jaapan: 138
Eesti: 4
Viimane number ei ole trükiviga - see on tõesti 4 (loe: neli). Ehk siis 50 korda (sic!) vähem kui Soomes. Ja peaaegu 100 korda vähem kui Rootsis! Seal vastav näitaja 368 USD.
Mida see näitab meie teadustöö kommertsialiseeritavuse kohta? Mida meie ülikoolide ja ettevõtjate koostöö kohta? Kust king pigistab? Mida teha?
3 kommentaari
Ma ei laseks ennast sellest statistikast väga häirida.
Innovatsioon on keeruline ja mitmekülgne protsess, mille kõige mugavamini mõõdetavad osad on patendid ja kulutused R&D’le. Nii Soome kui Rootsi puhul annavad enamus patente ja R&D kulutustest rahvusvahelised suurfirmad (Nokia, Ericsson, jne.), mis teevad seda aga sageli enda “seljataguse” kindulstamiseks ja mingi tooteni nende patentidega sageli ei jõutagi.
Kurb info -(
Tõsi - see patendiportfellide kasvatamine lootuses neid hiljem vahetada konkurentidega ja/või mingid arendussuunad lukku lüüa on üldlevinud praktika. Samas ma ei leia, et viimase näitaja - litsentsitasude - põhjal järelduste tegemine meelevaldne oleks. See näitab meite võime kohta patente kommertsialiseerida nii mõndagi.
See patendide teema (eriti tarkvara puhul) on minu silmis üldse vägagi vastuoluline. Näiteks hiljutine uudis, et Facebook sai patendi mingile uudisvoo genereerimise tehnoloogiale. See on ju täielik nonsenss.