Olen viimasel ajal kokkupuutunud osade jagamisega selle erinevates vormides. Tahaks alustavatele ettevõtjatele panna südamele üht - ärge laske endale rahameestel pähe istuda. Kui rahamees ütleb, et tema tuleb ja investeerib, aga ei ole huvitatud igapäevasest ettevõtte juhtimisest, arendamisest ja nõustamisest ning nõuab seejuures 50% osalusest (mõned on kohe eriti kavalad ja tahavad enamusosalust), siis olge meelekindlad ning ärge laske ennast eksitada.
Vaatame asja lähemalt:
Kui Temal on raha ja Sinul teostus, siis tõesti - täna on osaluste ratsionaalne jagatud väärtus 50/50. Aga, kas ka poole aasta pärast? Võibolla on Sinu teostuse tõttu lansseeritud toote prototüüp, mida sihtgrupp ihaldab, oled kirjutanud edukaid toetustaotlusi Tallinna linnale ja EAS-le ning lisaks on perspektiiv saada paati riskikapitalist, kes arvab, et just Sinu äriidee on see, mis katab tema viis eelmist ebaõnnestunud kapitalipaigutust?
Ja kõige selle juures istub paadis isik, kes ei viitsi vaeva näha ei aerutamisega ega tüürimisega. Ta lihtsalt on. Heal juhul on Ta vähemalt vait, halvemal juhul viriseb igal hommikul selle üle, et tuul on valelt poolt ja siit-sealt kipub vett sisse immitsema. Muidugi seejuures lillegi liigutamata. Lisaks tuletab Ta Sulle pidevalt meelde, et Tema oli see, kes aitas Sul paati rannaliivalt vette lükata. Nagu neid lükkajaid vähe oleks….
Kui me räägime ratsionaalsest ettevõtlusest, siis tuleks läheneda asjale pragmaatiliselt. Hüva, täna on Temalt papp ja Sinult teostus - see teeb täna 10/10. Aga millise väärtusega on homsed tegevused? Kes vastutab turunduse eest? Milline on selle valdkonna kaal tervikust? Ehk 20%? Milline rahalises väärtuses? Ehk 40 000.-? Samadele küsimustele tuleks leida vastused värbamise, käibekapitali tagamise, tootearenduse, kliendisuhete jms puhul.
Head ideed jäävad harva raha taha seisma. Küll aga jääb tihti vajaka teostusest …
