Mõistliku ja inimliku vallandamises soovitustest

Mind ajendas seda postitust kirjutama tõdemus, et paljudel inimestel puudub selge arusaam sellest, kuidas inimesi vallandada. Mõned venitavad protsessi mõttetult pikaks samas kui kõik töötajad teavad, et varem või hiljem peab keegi oma asjad kokku pakkima. Mööduvad nädalad ja isegi kuud, samas kui langeb kõigi töötajate moraal, kasvab stress ja langeb tootlikkus.

Eks aeg ja kogemused õpetavad vallandamise delikaatsest kunsti, kuid miski ei takista mõnede soovituste meeles pidamist. Varemgi mainimist leidnud Guy Kawasaki pani hiljuti veebi 12 punkti, millega võiks arvestada iga inimene, kes on sunnitud teist vallandama. Ettevõtjate jaoks on see enamasti paratamatus, millega tuleb kokku puutuda nii halvematel kui parematel aegadel.

Ma toon eesti keeles ära 6 valitud punkti, kuid ülejäänud leiab juba eelnevalt mainitud Guy nimekirjast:

1. Vastuta - tunnista, et sina tegid otsuse ja teisi süüdlasi pole mõtet otsida. Süüdi ei ole majandus ega konkurendid vaid juht, kes tegi lõpliku otsuse ja valiku.
2. Lõika sügavalt, kuid lõika ainult korra - alati on kiusatus loota, et kohe hakkab paremini minema ja vallandad ühe osa inimestest, kuid natuke hiljem teise veel ja siis veel kolmanda. Mitmekordsed kärped on hirmutavad ja demoraliseerivad.
3. Tegutse kähku - kui otsus on tehtud, siis pole sellega mõtet venitada vaid kõigile teatada võimalikult, mis toimub, miks toimub ja kellega toimub. Heaks oleks lisada, mis edasi saab.
4. Jaga valu - vähenda enda palka, lepi tagasihoidlikumate hüvedega või isegi väiksema kontoriga. Näita enda töötajatele, et ka sina ei jää olukorrast puutumata.
5. Vali ise - ära lase töötajatel endil valida, kes lahkuvad. Lahkuma kipuvad alati need, kes vähemalt arvavad, et neil õnnestub enda oskustega suurema vaevata uus töö leida.
6. Ära kerja haletsust - pole mingit mõtet jätta muljet, et sulle on inimese vallandamine valusam kui temale vallandatuks osutumine. Ei usu seda tema ega sina.