Raamatusoovitus: The Art of the Start

Blogi on olnud puhkusel ning sarnaselt muutliku Eestimaise suveilmaga ilmus ka siia mõneks ajaks kaks peatselt avatava Loomeinkubaatori teemalist artiklit, mis tänaseks on endale leidnud uue kodu inkubaatori kodulehel. Viidatud lehel soovitan kõigil huvilistel silma peal hoida.

Üritan kompenseerida senist vaikelu mõnevõrra pikema kirjutisega, et suvine hooaeg saaks väärilise avalöögi.

Guy Kawasaki: The Art of The Start on olnud minu lugemisnimekirjas juba paar aastat ja raamat sai tegelikult läbi loetud juba aasta alguses, kuid nüüd on siis ring jõudnud nii kaugele, et sellest nõksa ka blogis kirjutada. Autoril pikemalt ei peatuks - tegu ju maailma ühe tuntuima ettevõtlusguru ja evangelistiga, aga raamatu enda võiks kokku võtta kolme sõnaga: kohustuslik igale ettevõtjale.

Tegemist on omamoodi fenomenaalse teosega - loed esimest peatükki esmaspäeval ja teisipäevast-pühapäevani viid loetut praktikas ellu. Järgmise nädala esmaspäeval loed järgmise peatüki läbi ning nädala jooksul rakendad loetut praktikas, ja nii edasi ja edasi. Selliseid raamatud, mis käsitlevad niivõrd üldist teemat nagu seda on ettevõtlus olles samas niivõrd siin-ja-kohe rakendatavad, on väga-väga vähe. Käin lühidalt läbi mõned olulisemad peatükid, kuna tervest raamatust ülevaate andmine paneks ehk osa lugejate kannatuse (õigustatult) proovile.

Esimeses kahes peatükis on juttu viiest peamisest edutegurist ettevõtlusega alustamisel ning sellest, kuidas ennast positsioneerida. Minu arvates peitub raamatu põhiväärtus just kahes esimeses peatükis (ok, koos kolmanda ja viiendaga) - siin räägib Guy pealtnäha äärmiselt argistest ja elementaarsetest asjadest, kuid vaadates enda ümber ringi märkame, et rõhuv enamik ettevõtjatest nende põhitõdede vastu paraku eksib. Võtame näiteks missiooni ja visiooni sõnastamise - see on temaatika, millele pööratakse tohutut tähelepanu, kuid mille lõpptulemuseks on üldjuhtudel mitte midagi ütlev klišeelik sõnade jada, mida mõtestatud lauseks nimetades teeksime oma kallile emakeelele karjuvat ülekohut. Kindlasti on selles jadas järgmised sõnad (nende erinevates variatsioonides): kvaliteetne; paindlik; kliendisõbralik; usaldusväärne ja professionaalne. Visiooni puhul on levinud ühes või teises sõnastuses: me oleme parimad või me oleme liidrid. Mis tegelikkuses on ülimalt egotsentriline lähenemine, sest kes ütleb, et just meie oleme parimad ja liidrid? Meie ise? Guy on seevastu seisukohal, et see kõik on jama ning ajaraisk - pigem tuleks leida paarisõnaline lause, mis võimalikult lihtsalt ja selgelt annaks edasi äris olemise põhjuse ning ambitsiooni.

Lisaks paneb Guy lugejale südamele seda, et mõelda tuleb suurelt (make meaning) ning reaalse äritegevusega - eriti just müügitegevusega - tuleb algust teha võimalikult kiiresti. Ka see on paljude alustajate eksimus - suur osa ajast ja energiast kulutatakse planeerimisele, kalkuleerimisele, prototüübi arendamisele ning jumal teab millele, samas kui tegelik võitlus käib kaevikutes ehk objektiivne info on turul. Olen ikka ja jälle öelnud, et esimesed kliendid on sisuliselt ettevõtte arendustöötajad, kes kõigele muule lisaks ei küsi selle eest isegi palka!

Positsioneerimise kontekstis sõnab Guy järgmist:

• keskendu konkreetsele nišile;
• määratle oma sihtklient võimalikult täpselt;
• ettevõtte kesksed kompetentsid peavad rahuldama sihtkliendi keskseid vajadusi;
• ole oma kommunikatsioonis võimalikult arusaadav ja isiklik ehk kliendikeskne;
• eristu konkurentidest.

Kolmas peatükk käsitleb ideemüüki (pitching) ja see on autori üks lemmikteemasid ning kahtlemata ka tema peamine pädevusvaldkond. Siin on juttu sellest, kuidas 20 minutiga oma äriidee avaliku esinemise raames huvilistele maha müüa. Ideemüük Guy poolt kirjutatu taustal tundub ehk tavalise ettevõtja jaoks esmapilgul irrelevantne - olgem ausad - palju neid Eesti ettevõtjaid ikka on, kes äriinglitele või riskikapitalistidele ideemüüki teevad. Asja võlu on aga selles, et alustav ettevõtja teeb ideemüüki tegelikult 24/7 - alates oma abikaasast ja vanematest kuni partnerite, klientide ja huvigruppideni välja. Kui seda non-stop teha, siis tekib vilumus, enesekindlus ja eelkõige eneseusk. Ühesõnaga - see on selline peatükk, et paber ja pliiats kätte ning märkmeid tegema.

Viiendas peatükis antakse ülevaade teemast, mis on üks alustavate ettevõtete peamisi ebaõnnestumise põhjuseid: kuidas kulutada raha ehk kuidas saavutada võimalikult väheste vahenditega võimalikult palju. See on ettevõtjale (ja mitte ainult) sõna otseses mõttes kuldaväärt oskus, mille kohta omatakse tihtipeale küll teoreetilisi teadmisi, kuid mille suhtes praktikas eksitakse kuni läbipõlemiseni välja.

Edasi peatub Guy lähemalt personalil ja värbamisel. Teadupärast on inimene ühe organisatsiooni keskne väärtus, kellest algab kõik ja kellega võib lõppeda samuti kõik. Siit leiab endale uut ja huvitavat enamus Eesti ettevõtjaid ja juhte, kuna autor jagab tarkust, mis on diametraalselt vastupidine kohalikule personalipraktikale ja mistõttu siinkirjutaja on maha pidanud tuliseid vaidlusi oma tutvusringkonnas. Guy Kawasaki poolt sõnastatud tarkus on nii suur ja oluline, et olgu punktidena väljatoodud:

• värba endast targemaid töötajaid;
• värba endast erinevaid töötajaid;
• värba liidreid.

Remargi korras - punktis 2 pole juttu väärtushinnangutest. Siinkohal on raske autoriga mitte nõustuda ja ma nüüd riskin avaliku häbipostiga, aga julgeksin nentida, et nende kolme põhimõtte eiramine on peamine põhjus, miks me siiani oma Nokiat pole leidnud (kas selle otsimine on vajalik või mitte on juba teine teema).

Lisaks räägib Kawasaki veel äriplaani koostamisest ja rahastamisest, partnerlusest ja brandingust, aga et sellest kõigest osa ja aimu saada tuleks raamat endal kätte võtta ja läbi töötada.

Minu kindel lugemissoovitus….

10/10

…. ja ilma mööndusteta.